Eesti Vene

Miks rõhutesti teha

Põhjuseid miks hoonete õhupidavust on hakatud viimasel kümnendil kriitiliselt ümber hindama on mitmeid.
Õhupidavus (-tihedus) on majade soojusvajaduse (kütteenergiavajaduse) mõjufaktoriks number üks. Hoonete kütteenergia moodustab aga suurima osa riigis tarbitavast energiast, lisaks moodustab eluruumide kütteenergiakulu ka ühe suurema osa perekonna jooksvatest väljaminekutest. Samuti võib õhu kontrollimatu liikumine läbi maja välispiirete põhjustada veeauru kondenseerumist seintes ja lagedes, põhjustades kõdu- ja hallitusseente levikut mis omakorda rikuvad maja konstruktsioone saastades oma elutegevuse jääkidega oluliselt ka hoone siseõhku. Majade õhutihedus sõltub sellest, kuidas ja millal on majad ehitatud, varieerudes väga suurtes piirides ning põhjustades seega suuri erinevusi majade energiatarbes ja küttearvetes.

Majade õhutiheduse hindamise vajaduse taga on mitu olulist aspekti

Raha – Kulutused küttele (ja ventilatsioonile) moodustavad suurima osa eluasemele tehtavatest jooksvatest kulutustest. Eestis kasutatav energiaressurss on olnud siiani üks Euroopa riikide odavamaid, samas turgude avamine ja hindade järkjärguline ühtlustumine muudavad kodumajapidamistes kasutatava energia keskpikas vaates kõige kiiremini kallinevaks ostukorvi osaks. Prognoosi kohaselt mõjutab Eesti inflatsiooni lähiaastatel enim soojusenergia kallinemine, mis on eelkõige põhjustatud Venemaalt imporditava gaasihinna tõusust. Kodutarbijale tähendab see gaasihinna kallinemist veerandi võrra 2007 aastal ning arvestades kõrgete naftahindade püsimist jätkub sama tendents ka järgmistel aastatel. Lisaks jätkub soojusenergia hinnatõus, mis kallineb keskmiselt kümnendiku võrra aastas.
Seda arvesse võttes tunduks mõistlik vaadata kriitilise pilguga üle oma kulutused toasoojale ning võimaluse korral astuda samme energiatarbe piiramiseks.

Majapidamiste energia tarbimise jagunemine

Energia kokkuhoid – Suurimaks riigi poolt toodetava energia tarbijaks on hooned, kus inimesed elavad, töötavad ja veedavad vaba aega. Enamus nendest hoonetest on suhteliselt vanad, paljud on juba oma ettenähtud eluea piiril. See tähendab ühtlasi seda, et hoonete kütmiseks või rahuldava sisekliima saavutamiseks läheb kaugelt rohkem energiat kui reaalselt vaja oleks. Sellest on aru saadud ning hakatud astuma samme hoonete energiatõhusamaks muutmise suunas – hoonetele hakatakse rakendama energeetilist sertifitseerimist. Hoonete energeetilise sertifitseerimise eesmärgiks on tegelikku energiatarbimist kajastava sertifikaadi koostamine, mille alusel saaks kavandada meetmeid energiatarbimise vähendamiseks ja mis tagaks hoonete hinna ja ekspluatatsioonikulude vastavuse kinnisvaraturul. Selleks on muidugi olemas ka Euroopa Ühenduse direktiiv, mille ülevõtmise ja rakendamise peab Eesti tagama paari järgneva aasta jooksul.
Algselt rakendub selline nõue uusehitistele, peatselt peab aga energiatarve olema adekvaatselt hinnatud kõigil müüdavatel/ostetavatel objektidel.
Sellel on muidugi ka õilsam eesmärk kaitsta loodust ning muutuda sõltumatuks taastumatutest energiaallikatest.

Maja tervis – Mikroorganismid (kõdu- ja hallitusseened) hakkavad ehituskonstruktsioonidele kasvama soodsa kasvupinnase olemasolul. Olulisim limiteeriv faktor on niiskus. Kui niiskust on küllaldaselt (> 80%), on ka mikroorganismide kasv tõenäoline. Kontrollimatu õhu infiltratsioon (imbumine) läbi maja välispiirete võib viia soojas toaõhus sisalduva veeauru kondenseerumiseni külmadel pindadel maja välispiiretes (seintes, lagedes), mis loobki seente eluks vajaliku keskkonna. See probleem võib olla nii vanades kui ka uutes, ebakvaliteetselt ehitatud või renoveeritud hoonetes.
Lisaks maja ehituskonstruktsioonide mädandamisele võivad mikroorganismid kujutada ohtu hoones viibivatele inimestele.

Majas elavate või seal töötavate inimeste heaolu – Majas olev õhk on see, mida inimesed kogu seal viibitud aja hingavad, sest neil pole valikut. Piisav õhuvahetus ning õhu puhtus on elanike või töötajate heaolu seisukohalt väga olulise tähtsusega. Õhk võib saastuda väliste läbi infiltratsiooni majja imbuvate saasteainete või ehituskonstruktsioonides kasvavate mikroorganismide elutegevuse produktidega, lisaks võib õhuvarustus hoones olla lihtsalt ebapiisav.
Niiskus- ja hallituskahjustustega hoonetes töötavatel inimestel esineb rida tervisehäireid ja haigusi, mille on põhjustanud ülitundlikkus majades pesitsevatele mikroorganismidele ja nende ainevahetuse jääkide vastu. Pinnasest ja ümbritsevast loodusest pärit mikroorganismid siirduvad niiskuskahjustustega hoonete ehituskonstruktsioonidesse, mis on mikroobidele heaks kasvulavaks. Hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel on aegade jooksul tehtud vigu. Praktiliselt kõik, mis hoonete konstruktsioonides jääb niiskeks, muutub aja jooksul mikroorganismide kasvupinnaks ning lõpuks potentsiaalseks siseõhu kontaminandiks.

Seega on hoone õhupidavuse näitajad lisaks energiatarbele seotud märksa laiema probleemide ringiga.
Rõhutest annab potentsiaalsete probleemide avastamiseks algandmed, millest lähtudes on võimalik teha edasisi järeldusi.

Allikas: Energiatõhusa ehituse tuumiklabor

     «Tagasi

BLOWERDOOR

- mis on blowerdoor?
Blowerdoor on instrument mis on nüüdseks laialdase kasutuse leidnud erinevates ehituslikes inspektsioonides...

Blowerdoor

TERMOGRAAFIA

- mis on termograafia?
Termovisioon on esemelt kiirgunud või peegeldunud soojusest saadud tuletis meile nähtavaks kujutisteks, piltideks...

Termograafia

ENERGIAAUDIT

- mis on energiaaudit?
Energiaaudit on protseduur selgitamaks, kuidas kasutatakse energiat, millised on võimalikud meetmed ...

Energiaaudit
Soojuspilt OÜ | Tallinn Vikerlase 15 13616 | GSM (+372) 53 855 161 | GSM (+372) 57 57 09 95 | Fax: (+372) 68 54 945 | E-mail: info@soojuspilt.ee
© Copyright 2006 Weirix